Toidust....

Kirjutaks natukene kohalikust toidust, või siis selle puudumisest.
Oma kolme siin viibitud kuu jooksul oleme mõlemad hakanud kõvasti puudust tundma eesti toidust. Just sellistest lihtsatest asjadest millest kodus olles ei oskaks puudust tundagi. Näiteks must leib on siin meil väga kõrges hinnas. Poodides müüakse küll teraleiba ja heledamat sorti tumedat leiba aga sellist musta leiba nagu Eestist saab siin ei tunta. Kui leib leitud siin läheb veel suuremaks jamaks, sest suitsuvorsti siit poodidest taas ei leia. Enamuses on müügil erinevad singid (ei ole veel head leidnud), natuke müüakse erinevaid salaamisid ja ka on ühte kahte sorti keeduvorsti. Viimased kõlbavad salatisse ent mitte niisama söömiseks. Seega olen ma liha söömise vorsti kujul täiesti ära unustanud.
Võib ju arvata, et mis siis sellest, et vorsti pole, saab ka juustuga hakkama. Aga võta näpust juustuga siin ka kummalised lood. Palju müüakse viilutatud sulatatud juustu (mis tegelikult ei anna üldse õige juustu mõõtu välja) ja siis müüakse ka erinevaid väga tugevate maitsetega juuste (Chedar jne), mida lihtsalt ei kannata väga tihti süüa. Seega siis nagu polegi midagi leiva peale panna? Mina tegin mõnda aega tagasi poes huvitva avastuse, nimelt leidsin Läti maksavorsti! Maitseb nagu täitsa tavaline maksavorst ja kõlbab vägagi hästi süüa. Seega sai mu see mure natukeseks leevendust.
Meie toitumisharjumused on tegelikult väga väga palju muutunud peale Austraaliasse tulekut. Kuna siin on väga palju ja mõistliku hinnaga erinevaid aiasaaduseid, oleme me väga palju hakanud sööma erinevaid wokitoite ja peaaegu täiesti ära unustanud liha söömise, selle oleme lihtsalt asendanud mereandidega, sest ka neid siin erinevaid ja väga maitsvaid. Juurikatega on see hea lugu, et kodu lähedal asub väike juurikapood, kus peaaegu iga päev palju erinevaid sooduspakkumisi, nii et oleme ka ära saanud proovida asju mida Eestis poleks osta üldse julgenud.
Minu kõige suuremaks mureks aga on normaalsete maiustuste puudumine. Iga päev käin poes ja ostan midagi mis pakendi ja nime järgi võiks olla midagi väga maitsvat ent iga kord saan ma pettuda, sest tooted pole just teab mis head. Aussid ise kiidavad kõik asjad taevani aga kui oled harjunud palju paremaid asju sööma siis on väga raske kohalikest maiustustest midagi head leida.
Õnneks oleme me siin väga kiirelt kohanenud ja välja peilinud kõik erinevad poed ja kohad kust saab midagigi kodust osta. Näiteks on siit täiesti võimalik osta teatud kohtadest ja mega raha eest sprote, hapukapsast, musta leiba, suitsuvorsti, sefiiri, pelmeene, kohukesi, viinereid jne jne. Ent kõik need nö "delikatessid" maksavad siin hingehinda ja enne vaatad ja vesistad pikka aega poe akna taga kui oma rahakottid paotama hakkad.
Igaljuhul jah kolme kuuga me Eestit küll pole veel igatsema hakanud aga väga väga kõvasti oskame nüüd hinnata eesti toitu.